Mis on atmosfääri korrosioon?

Dec 09, 2023

Jäta sõnum

Globaalsest vaatenurgast jääb atmosfääri põhikoostis põhimõtteliselt muutumatuks. Eksperimentaalsete mõõtmiste järgi on õhu koostis mahu järgi ligikaudu: 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,94% haruldasi gaase, 0,03% süsinikdioksiidi ja 0,03% muid gaase ja lisandeid [4]. Loodusliku asukoha, kliima ja muude tingimuste ning inimtegevusest tingitud keskkonnareostuse tõttu on atmosfääri koostis muutunud keeruliseks ja mitmekesiseks ning mõned kahjulikud komponendid kipuvad järk-järgult suurenema. Eelkõige on vääveldioksiidist ja õhus leiduvast lämmastikdioksiidist põhjustatud globaalsed happevihmad süvendanud terasmaterjalide korrosiooni, kuigi seal puuduvad looduslikult esinevad vääveldioksiidid ja lämmastikdioksiidid. Kuid valdav enamus neist põhilistest õhusaasteainetest tekib inimtegevuse tagajärjel. Kui inimeste eralduvad vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi saastegaasid satuvad atmosfääri, võivad need muutuda sekundaarseteks saasteaineteks lämmastikhappeks ja väävelhappeks. Need saasteained lahustuvad vees kergesti ja moodustavad happelisi veepiisku, mis naasevad maapinnale, moodustades happevihma, happelund jne.
Erinevat tüüpi lisanditel atmosfääris on erinev mõju terase korrosioonikiirusele. Terase korrosioonikiirust mõjutavad kõige rohkem vääveldioksiid tööstuslikus atmosfääris ja soolaosakesed merekeskkonnas. Puhtas maakeskkonnas on terase korrosioonikiirus väga madal. Terase atmosfäärikorrosioon on keeruline süsteem. Lisaks inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusele on korrosioonikiirus seotud ka tuule kiiruse ja suuna, temperatuuri ja sademete hulga, kasteperioodi, päikesekiirguse, hooajaliste muutuste ja isegi atmosfääris leiduva loodusliku tolmuga. Isegi samadel välistingimustel on terase tagaküljel vihmavee sadestumisest tingitud korrosioonikiirus oluliselt suurem kui päikeselisel küljel.

 

Küsi pakkumist